Tillu toidud

Ahoi, kallid kaasteelised. Mitmed inimesed on minult küsinud, et kas me blogisse ka oma lõunasöökide infot paneme. Ma katsun selle vea siis parandada ning hakkan iga päev meie veebipesasse ka päevapakkumisi üles seadma.

Aga selleks, et teaksite millega me siiani tegelenud oleme väikene pildigalerii:

Soolane suutäis heeringa, keedetud kartuli ja kurgiroosidega



Maksakste Tillu moodi...isegi praegu lihtsalt vaadates viib keele alla!



Tillu seljanka - ei kartulit, ei viinerit. Ainult nelja sorti liha, oliive ja soolakurki.



Pikkpoisid vardas praekartulite ja elevust tekitanud nõgese kastmega.



Kanalihane supp roosade klimpidega.



Veiselihast pada ubadega.



Nõgesesupp selle aasta esimestest nõgestest



Loomulikult jätkame igatsorti hõrkude kookide küpsetamist ning soojad saiad väljuvad päev läbi ahjust.

Tulge ka tundge Tillust mõnu:)

Kaitseingel

Valus on, mis sellest et hingel.
Valus on, puudub mul kaitseingel.
Valus on, nii endal, kui hingel.
Valus on, nutab olematu ingel.

Need read said kirjutatud kusagil 18-aastasena mingisugusel segasel perioodil :) No selline maailmaga pahuksis, juuksed rohelised, maani seeliku, tanksaabaste ja nahktagiga aeg oli. Kindlasti oli identiteedikriis, mõni suurem või väiksem armuvalu ja üleüldse tundus vahetevahel, et millegipärast pean üksi siin ilmas rühkima.

Täna võin ma kindlalt öelda, et mul on kaitseingel kellele ma olen südamest tänulik. Eile oli minu pere väga lähedal kodu kaotamisele kulupõlengu läbi. Meie maatükil põles ära umbes pool hetkarit ning kümmekond minutit jäi puudu, et oleks süttinud saun, majast oli puudu 15 meetrit.

See on imelik aeg, kui sulle helistatakse ning öeldakse, et sinu kodu juures on päästeameti kolm autot ning tohutult suitsu. Ja ega seal väga vahet pole, kui lisatakse, et nad on majast natukene kaugemal, sekundid peatuvad ikkagi...

Õnneks või õnnetuseks olen mina seda tüüpi inimene, kes kriisi olukordades jääb kaine mõistuse ja tegutsemisvõimega. Ma varisen kokku hiljem:) siis kui kõik on kontrolli all ning pole vaja enam millegi pärast muretseda.

Miks ma seda teiega jagan? Isegi täpselt ei tea. Ma lihtsalt tunnen, et soovin seda jagada. Mulle on sageli öeldud, et minu blogi on hea lugeda, kuna see on üdini positiivne. Jah, ta ongi seda, sest see peegeldab mind ja minu olekut. Võib-olla soovin ma kergitada natukene eesriiet, et anda aimu, mis kulisside taga toimub. Et minu rõõmus meel ja ellusuhtumine ei tule sellest, et mulle kõik kandikul kätte tuuakse, vaid ma olen selle saavutanud oma töö ja sihikindlusega. Võib-olla tahan anda mõista, miks ma ei salli pisiasjade üle vigisevaid inimesi, et kui raske elu on ja kuidas riik meist üldse ei hooli. Võib-olla tahan öelda, et ma ei jaksa teha täna nägu, et ma jaksan, et minu elu on lill ning ühelt võidult teisele lendlemine. Võib-olla olen ma täna lihtsalt väsinud...

Ma ei tea. Aga ühte ma tean kindlalt, kui kukud tõused püsti, klopid põlved tolmust puhtaks ja astud edasi. Ja selle rõõmsa meele kohta...ausalt öeldes mina ei saa aru kuidas saavad elada need inimesed, kes ei oma kuhjaga poitiivsust. Ilma selleta ei olegi võimalik minu arvates eksisteerida.

Igatahes minu suurimad tänud meie naabrionule, kes põlengut märkas ja kiirelt reageeris. Põlvamaa (ma isegi ei tea, kas Põlva või Räpina) päästeameti meestele kiire reageerimise eest ja naabri Triinule, tänu kellele me üldse teada saime, mis meil kodu juures toimub. Ning kuigi ma jumalat ei usu, usun ma tõesti, et meil on keegi, kes meid vahel aitab ja juhib ning pead paitab, kui ise enam ei jaksa.

Minu arvates äraütlemata ilus nii viisilt kui sõnumilt on
Bonzo esituses laul Mees ja Jumal.

Suvepäeval, liivaluitel, mere kalda peal,
mees ja Jumal kahekesi jalutasid seal.
Olid juba hulga aega käinud sedasi,
korraga mees üle õla vaatas tagasi.

Vaatas taha, nägi pilvi, merd ja laineid vees,
nägi kahte jäljerada liivakalda sees.
Ühed jäljed katkemata tee peal püsisid,
aga teised vahel tulid, vahel kadusid.

Mõtles mees, mis hakkan peale oma eluga,
kui nii kaua olen pidand käima üksinda.
Küsis siis: "Oh, armas Jumal, vasta mulle sa,
miks mind siis, kui raske oli, võtsid hüljata?"

"Miks mind jätsid meeleheites üksi kõndima,
miks mu kõrvalt halval ajal läksid ära sa?"
Vastas Jumal: "Armas sõber, palun andesta,
et sind siis, kui olid väsind, kandsin süles ma."



Tehke mõttes pai oma kaitseinglile!

Tillu sagedus

Täna, veerand tundi pärast seda, kui saalitäiel inimestel on kõht kenasti täis söödetud ning nad on rahulolumõminate saatel lahkunud on õige aeg ,,linti'' tagasi kerida ning kaeda, kuidas see tegelikult teoks sai.



Veel laupäeva hommikul nägi pilt välja hoopis teistsugune...



Ainus, mis valmis selleks hetkeks saanud oli on meie tuallett, mida me nüüd hellitavalt põõsaks kutsume.

Olles teist ööd juba poes maganud, läks mul laupäeva hommikul millegipärast kell neli uni ära. Ärevusehäired need nüüd just polnud, kuid tundsin, et hakkaks õige tegutsema, sest diivanil paremat posongi otsida paar tundi pole kah mõtet.

Endiselt vaatas mulle kohviku vastasseinast vastu meie jahelett, mis kaalub üle 300 kilo ning mis toodi mulle nelja turske mehe vahel. No ma olen küll turske, aga mind on ainult üks :) Asi päädis sellega, et liitsime kaks meest ja kaks tursket naist ning saime leti ära veetud:) Nagu näha oleneb kõik vaatenurgast:)

Kui lett majast väljas, läks ülejäänud juba libedamalt ning toolid, lauad, linikud said kõik kenasti ritta sätitud.

Umbes üks kolmandikku plaanitud asjadest jäi tegemata, kuid pole hullu ongi teil põnevam meid iga kord külastades midagi uut avastada.

Teine vahva teema oli meie menüü ja toidu kogustega. Näppude peal arvestades saime, et suudaksime selle viie tunniga ära toita ca 200 inimest. Issand, mis siis saab kui tulebki nii palju? Teisalt, aga mis siis saab, kui toidud valmis ning tuleb ainult viis inimest? Võtsime kuldse kesktee ning otsustasime, et vahet pole palju külastajaid tuleb peaasi on see, et me avame kohviku!

Täpselt õigel ajal saabus meie sisekujundaja Janne Maal oma särava ja sooja naeratusega, ema julgestuseks kaasas. Ning siis hakkas järjest uksest sisse tulvama toredaid inimesi, kellel lilled käes, kellel head sõnad suul. Meie tuba sai rahvast täis ning jooksmist jätkus jupiks ajaks.

Sai tehtud mitmeid hõrgutisi koogiletti, et oleks ikka kohvi kõrvale hääd ja paremat võtta. Sefiiritort...



ning meie müstilise kiirusega letist kaduv napoleoni kook...



samuti üllatas inimesi meie lõppematu kohvi pakkumine ehk asi, mida Põlvas keegi teine ei paku. Maksad poolteist eurot ning võid meie juures juua nii mitu tassi kohvi, kui sisse mahub.

Kokkuvõttes oli hästi armas ja tore päev. Tohutult väsitav ning järgmisel hommikul olid kondid kanged ning tunne nagu oleks pikemalt pidu pannud, kuid ma olin jälle kogemuse võrra rikkam. Laheda kogemuse võrra!

Minu suurimad tänud lähevad minu toimekale naiskonnale, kes pingutas koos minuga ning pigistasid oma patareidest viimase välja. Eriti suur kummardus Liiliale ja Marjule, kes on mul aidanud vankrit juba pikemat aega vedada. Marju truult algusest peale, tehes kaasa uskumatuid seiklusi ning teinekord ise väsimusest ümber kukkumas, aidanud rist-rästi jalgu vedaval minul veel viimaseid toimetusi lõpetada.

Ning teine äge seltskond, ilma kelleta ma poleks täna siin, kus ma olen, on minu pere. Kallis Targo, ma soovin, et igal naisel oleks mees, kes tema tegemisi samavõrd toetaks ning on nõus lükkama tahaplaanile oma asja ja soovid ning olema tagalakindral, seni kuni naine äririndel lipuga vehib:) Mul on kodus olemas nõuandja, analüütik, käe hoidja, toetaja ja ka õlg, kus najal nutta löristada, kui kõik tundub must olevat. Tänan sind!

Teine super suurepärane inimene on minu ema. See on täiesti müstiline, kuidas emad tunnetavad ära, kui sul on patareid tühjad ja sa vajad laadimist või kui sul on tarvis julgustavat sõna või lihtsalt kinnitust, et sa oled nii tubli, et saad kõigega hakkama. Neid hetki, kui äpu-tunne sind endasse mässib juhtub ikka rohkem, kui korra aastas. Tänan, et sa olemas oled armas ema!

Veel üks fantastiline naine minu elus on ämm. Mul on absoluutne õnn oma ämmaga ülimalt hästi läbi saada. Olen ikka ja jälle imestanud selle pisikese naise suurt tahet ning pealehakkamist. Sa oled meile toeks ja abiks ning pakud teinekord lahendusi seal, kus sein tundub ette tulevat. Sügav kummardus!

Kõige-kõige-kõige suurem tänulikkus on mul aga selle hämmastava maailma ees. See kuidas tema mõningaid inimesi kokku viib või olukordi lahendab paneb teinekord vaimustusest kiljuma või hoopis uskumatult silmi pööritama. Olen järjest enam kogenud seda, et kui tõesti usaldad ennast ja lased asjadel kulgeda, siis võid sattuda kiirrongile, mis sind täpselt õiges peatuses punasele vaibale maha paneb, ning juhatab su teele inimesed ning olukorrad, mis sul elus mingid lahendused leida aitab. Võimas!

Ühesõnaga, ma siiralt usun, et meie Tillul on eriline aura. Seda on kinnitanud ka meid seni külastanud inimesed. Loomulikult pole see kõigi jaoks nii, aga kui sa natukenegi samal sagedusel võngud, siis meeldib sulle siin:) Tule kae perra! Kuidas see oligi...armastuse sagedus, rahu sagedus, õnne sagedus, Tillu sagedus :)

Kodukohviku TILLU avamine

Ahoi sõbrad ja sugulased, kliendid ja fännid, konkurendid ja koostööpartnerid! Laupäeval 27.aprillil peab talupood oma teist sünnipäeva. Oleme ikka oma sünnipäevasid tähistanud trilli ja tralliga ning sagimist on jagunud terveks päevaks. Sel aastal avame sünnipäeval kodukohviku. Ametlik avamine toimub kell 13.00.

Tegu on pisikese kohvikuga talupoe kaisus, kus on hubane olla, toitu valmistatakse eestimaisest toorainest ning lõhnad, mis levivad meie pagarikojast on meeli ülendavad. Usume, et just midagi sellist on Põlvas puudu. Veidi boheemlaslik mõnus pesa, kus sõpradega aega veeta, hüva toitu süüa ning hõrke saiu ja kooke nautida.

Tule ja saa sellest osa!

Kõigi vahel, kes Facebookis meie postitust jagavad ja laigivad, loosime välja piletid meie teatripiknikule ning 50 euro väärtuses piknikukorvi.

Küpsisevalik

Meie imeõhulised beseed...




Siiru-viirulised karuselliküpsised




Imemaitsvad kihilised küpsised...



Kuldkollased kõrvitsapräänikud



Muredad majoneesiküpsised



Õhulised mannalaastud



Tervislikud porgandipätsid

Tule, teeme Tillut!

Nonii-nonii-noniii!!! Kaua tehtud kaunikene:) Oleme seda kohviku asja veeretanud siia ja sinna ning nüüd on aeg nii kaugel, et tuleb käised üles käärida ning tööle kallale asuda.



Meie sisekujundaja Janne on oma projektiga sealmaal, et esimesed tööd saavad toimuma hakata. Mis siis toimuma hakkab?

22.märtsist kuni 22.aprillini igal laupäeval kell 15.00 võivad meie juurde talupoodi tulla kõik, kes soovivad oma rammu, osavuse või muude oskustega meile appi tulla, et 27.aprillil saaks avatud kodukohvik TILLU.

20.märtsil - värvime seinu
30.märtsil - värvime seinu, liigutame mööblit, värvime liistusid
6.aprill - vaheseina ehitamine, liistude paigaldamine, torutööd
13.aprill-
20.aprill- Laupäev lastele ja lapsemeelsetele - meisterdame nipsasju, millega kohvikut kaunistada.


Meie ,,Tule, teeme Tillut!'' projekt on hästi mitmetahuline ja laiaulatuslik. Soovijad saavad oma panuse anda õige mitmes valdkonnas. On nii vanavara kogumist,ruumide värvimist, mööbli viimistlemist, koduseid näputöid ning meisterdamist lastele. Kohe kindlasti pole tarvis põdeda oma seniste oskuste pärast, sest meie kohviku sisekujunduse konseptsioon pole piinlikkuseni viimistletud ning klanitud, vaid kõigel peab juures olema isetegemise hõngu ning meistri käesoojust. Kui sa tunned, et pole eriti pädev seinu värvima, siis ole mureta, pärast meie juures värvimist on sul kogemust kuhjaga juures:)

Esmalt - kui sul seisavad kasutult järgmised asjad:
* toolid, taburetid (ka sellsied, mille põhi või jalg puudu)
• lauad
• uksed, aknaraamid (soovitavalt mitme klaasi/ruuduga, klaasid ei pea ees olema)
• puidust redelid
• põdrasarved
• köögi inventar: sõelad, riivid, hakklihamasinad, purgid, potid, pannid jne
• tassid koos alustassiga
• pildiraamid
• puupakud
• aialipid, laudmaterjal (vana ja kasutatud)
• diivanipadjad
• linikud (valged, punased)
• oksad (õunapuude vesivõsud)
• lõng, pael, kangakugumise jäägid, riideribad ja tükid
• korvid
• vanad aiatööriistad (rehad, vikatid, labidad)

siis ole kena, tee neist pilt ning saada meile. Järsku saame koos vanale asja uue elu ning otstarbe anda ning sinu vana ning kulunud ese saab meie kohvikus auväärse koha.

Teiseks - töötoad, igal laupäeval kell 15.00 omandame oskusi mõnel põneval alal:
* seinte värvimine
• laudade viimistlemine ja värvimine
• diivani- ja toolipatjade õmblemine
• pehme mööbli uue kangaga katmine
• laepaneelide meisterdamine
• kudumine
• heegeldamine
• isetehtud valgustid
• okstest dekoratsioonid, nagi

Sinul pole tarvis teha muud, kui kohale tulla. Töövahendid on meie poolt (juhul, kui sul on vahendeid, millest võiks kasu olla ning sa oled nõus neid jagama, siis võta need kaasa). Üheskoos värvime seinad, meisterdame uued laepaneelid, valgustid ja palju muud põnevat. Kõgile laupäeval töötubades osavõtjatele saab nagu talgutel kohane, ka kõhukinnitust antud.

Kolmandaks - pisividinad ning nips- ja iluasjad:
* padjakatted
• Diivanipatjade katmine
• lapitehnika
• purgid - sildid
* lepatriinud

Sulle ei sobi laupäevased õhtud, et meiega kampa lüüa, kuid soovid siiski oma panuse anda Tillu tegemisse. Pole hullu, meil on pakkuda rida meisterdamisi, mida saad teha kodus ning hiljem valmis tulemuse endale sobival ajal meile toimetada.

Kõiki meie tegemisi koordineerib meie sisekujundaja Janne Maal ning oma tegemistes lähtume tema vabatahtliku tööna koostatud sisekujunduse projektist.

Inimestele, kes meile appi tulevad erinevaid töid tegema, saame aga nende soovi korral täita vabatahtliku passi, mis on dokument, kus on ära toodud teie töö maht ning tehtud tegevused. Loomulikult saavad kõik kohviku tegemisse panustajad ära märgitud meie kohviku autahvlil ning varuks on ka mõned üllatused!

Ühesõnaga, kui sul on huvi kaasa lüüa Põlva ühe omanäolisema kohviku loomises, siis anna endast teada, sest laupäevaste töötubade kohtade arv on piiratud. Jälgi jooksvalt töötubade infot ning leia endale meelepärane ning tule ja löö käed külge!!!

Anna endast märku talupood@gmail.com või helista 52 065 76 Eve.

Tule, teeme Tillut!!!

Sellest, kuidas Janne ja Eve Tillut jagavad

Kirjutasin pealkirja ära ning lõkerdasin jupp aega naerda. Kas jätta või kisub liiga ebasiivsaks? Aga tegelikult ju nii ongi. Tillu ehk siis Põlva talupoe pisisõsar kodukohviku näol saab omale näo ja teo minu (Eve) ning meie sisekujundaja Janne Maali koostöös.



Me oleme Jannega küll ühel lainel, aga tahtmatult kangastub mulle pilt, kuidas ma vanaemaga porgandipirukat lapsepõlves küpsetasin. Minul läks ju jahu seitse korda rohkem, kui vaja. Tainast oli kogu aeg puudus, sest ega vanaema mulle väga suuri koguseid eraldada tahtnud. Eriti eredalt meenub seik, kus me vanaemaga tainast sikutasime, tema ühelt poolt ning mina trotslikult teisest otsas, et endale ikka ka lisa saada. Ma olin siis vast nelja-viiene:) Ja mu vanaema oskas maaaaaailma parimat porgandipirukat küpsetada. Mina pole siiani veel seda järgi teha suutnud. Et mis see siis oli? Jagamine? Jagelemine? Harjutusi iseseisvaks eluks? Toidu pärandi edasi andmine? Kindlasti oli see pisikese tüdruku mällu sööbinud õdus hetk oma vanaemaga:)

No ja nii me siis nüüd ka Jannega jagame ja jageleme. Mina mõõdan, teen pilte, pakun ideid. Janne joonestab, joonistab, kleebib, lõikab, pakub lahendusi. Mina noogutan, vaimustun, torutan huuli, laidan maha. Janne leiab uusi lähenemisi, pakub materjale, toob esile tekstuure. Mina mõtlen, kaalun, kalkuleerin, sobitan.

Kogu asja mõte on ju meie Tillu saada selliseks mõnusaks kohaks, kus tahaks eelkõige ise olla. Jah, kallid lugejad ning nende hulgas ka paljud meie poe kliendid. Ma teen seda kohvikut iseendale. Miks siis nii, küsite. Kohvikut ju tehakse ikka klientidele. Aga teate, ma olen juba ammu aru saanud asjaolust, et kui teed midagi ning see on nii lahe, et sul endal läheb iga kord silm särama, kui seda näed, siis tekib sünergia. Ka teistele inimestele meeldib see. Meeldib just sellepärast, et see paneb pererahva silmad särama ning täidab nad õndsa rahuloluga. Energia koha ja inimeste vahel hakkab liikuma. Ma soovin, et see kohvik oleks sellise atmosfääriga, mis minus igal hommikul tekitab päikselise päeva emotsiooni, iga saabuv klient on kui kõige kallim külaline ning liblikad hakkavad kõhus tantsima, kui saame uhkusega pakkuda oma käte ning südamega valmistatud toitusid.

Usun, et Janne oskab minu kõhus lendlevad liblikad kenasti vormi valada ning koos loome Tillus selle erilise energia, mida inimesed ikka ja jälle kogeda soovivad.

Siiski pole 27.aprillil meie kohvikus midagi lõplikku ning lõpuni valmis olevat. Mulle meeldivad ajas muutuvad asjad. Ka sisaliku teekond kivil jätab jälje. Ning nagu ma ütlesin ka poe avamisel, et see pole lõpuni valmis ning kasvab ja areneb koos meiega, sama on meie kohvikuga.

Lisaks on mul siiralt hea meel inimeste üle, kes juba on üles korjanud infokillu, et kohviku tegemises saab käed külge lüüa. Meie aktsioon on päris suur ja mitmetahuline. Tillu tuunimise töötoad hakkavad toimuma igal laupäeval, alates 23-st märtsist. Iga töötuba on erineval teemal. Samuti saab meie tegemistele oma panuse anda kodus nokitsedes, küll diivanipatju meisterdades või mõnda linikut õmmeldes. Küll me välja hõikame, kus ja kuna ning mida teeme.

Olen varemgi öelnud, et mina olen teekonna inimene ning uskuge kullakesed, sellest tuleb vägev sõit:) Jälgi sõnumeid ning tule saa osaks Tillust!